Amawadi kawaguqukanga ngemva kohlelo lokufakwa kwemingcele
Machaya
Ukufakwa kwemingcele kumawadi esiqintini seKwekwe ngaphansi kweZibagwe Rural District Council kuqhubeka kuhle njalo kukhangelelwe ukuthi ugwadlana lwempumela lube selukhona ngeviki ezayo.
Lokhu kuvezwe Ngumphathi weZibagwe RDC uFarayi Machaya emhlanganweni wamalunga onke ekhansili owenziwe ensukwini ezisanda kwedlula.
Uthe inani lamawadi kalisoze liguquke lanxa imingcele izaguquka kusiya ngenani labantu ababhalisa ukuvota.
Kusiyafika umhlaka 30 Nkwenkwezi 2022, iZibagwe RDC ibilamawadi angu31 labantu ababhalise ukuvota abangu79 082. Esabelweni seMidlands kulabantu ababhalise ukuvota abangu762 928.
Uthe, “Uhlelo lokubeka imingcele lujonge ukulinganisa inani labantu kumawadi ukwenzela ukuthi kulandelwe isinqumo se+0 kumbe -20% yabantu ababhalise ukuvota okwethulwe Kusigaba 161 (6) Sesisekamthetho seZimbabwe.”
UMachaya uthe amanye amawadi azengezelelwa ngabantu abasuswa kwamanye amawadi kumbe aphunguke ngokususwa kwabantu besiwa kwamanye amawadi. Lokhu kuzakwenzeka ngemva kokuba amawadi lawo esengezelelwe kumbe ephungulwe indawo njengokwenzakale kuwadi 23 elabantu abangu400 ababhalise ukuvota.
Kusenjalo, Umphathi weZEC u-Utoile Silaigwana uthe bazaqinisekisa ukuthi kuzakuba lenani elilinganayo labantu ababhalise ukuvota kumakhonstitshuwensi onke lakumawadi onke njengokunqunywa ngumthetho.
Ilungiselela ukudwetshwa kakutsha kwemingcele yokhetho, iKhomishini isihlanganisa amamephu ezabelo leziqinti atshengisa okutholakala endaweni okufana lezintaba, imifula, imigwaqo, izintambo zamafoni, izigaba ezihlala abantu lendlela ezehlukeneyo zokusetshenziswa komhlaba.
Amamephu atshengisa okutholakala endaweni azasetshenziswa ukukhetha indalo lezakhiwo eziqakathekileyo ekubekweni kwemingcele yokhetho.
USilaigwana uthe iZEC ikhangelele ukuqeda loluhlelo ngoMpalakazi lonyaka.
Uthe, “Ngokwethulwe Kusigaba 161(2) ukubekwa kwemingcele kumele kuphele kusasele izinyanga eziyisithupha andubana kwenziwe ukhetho lwangemva kweminyaka emihlanu ukuze kusetshenziswe kulolokhetho. Ukwehluleka ukulandela lesi siqondiso kutsho ukuthi impumela yaloluhlelo lokufaka imingcele kayisoze isebenze kukhetho lwangemva kweminyaka emihlanu olulandelayo njengoba iKhomishini iyabe iphoqwa ngumthetho ukuthi isebenzise imingcele eyafakwa ngo2007/2008.”
USilaigwana uqinisekise abazavota ukuthi kakho ozancindezelwa yimpumela yokufakwa kwemingcele.
Kuzo zonke izigaba zohlelo lolu, kuzabe kuphiwa imfundiso ephathelane lokuvota njalo kuzabe kuxoxiswana labaphatheka ezindabeni zokhetho ukuze bonke abalesifiso sokuphatheka benelise ukulandela okwenzakalayo.
UMphathi weZEC uthe, “IKhomishini icela ukuthi bonke abaphatheka ezindabeni zokhetho basebenzelane lezisebenzi zayo kuloluhlelo.”
Indaba le ihumutshelwe elimini lwesiNdebele yiMidlands State University National Language Institute.
Comments are closed.