UMongameli upha izicoco zokuqeda izifundo kubafundi abangu7 000 eMSU

81

NgoLwesihlanu, Inhloko yeMidlands State University (MSU) uMongameli Emmerson Mnangagwa
uphe izicoco zokuqeda izifundo kubafundu abangu6 995 emcimbini wokupha izicoco owamatshumi
amabili lantathu (23) owenzelwe esikolo sayo esikhulu esiseGweru.
Phakathi kwabafundi abaphiwe izicoco, abangu3 519 bebengabesifazana kuthi abangu3 476
bebengabesilisa. Omunye wabo uPatricia Banda obesenza izifundo zeCommerce Information
Systems Management uphiwe isicoco esengumuyi njalo ubelomvuzo wokwenza kahle ukudlula
abanye abafundi kuzifundo abezenza.
Bekulabafundi abangu974 abaqede izifundo eziphezulu kwesicoco sakuqala, abahlanganisela
abahlanu abaqede izifundo zeDoctor of Philosophy lababili abaqede izifundo zeMaster of Philosophy.
Ekhuluma emcimbini wakuqala wokwenziwa wonke umuntu ekhona ngemva kweCOVID-19,
Umsekeli Wenhloko yeMSU uSikhwicamfundo Victor Muzvidziwa uthe iyunivesithi iqhubeka isenza
kahle ilandela uhlelo lweEducation 5.0.
USikhwicamfundo Muzvidziwa uthe, “Ukuphumelela kwethu kungenxa yokusebenza ngokuzimisela
langokuzikhandla kwezisebenzi ezifundisayo lezincedisayo ezisebenze nzima ukuthi kudalwe umumo
ovumela ukuqhutshwa kweEducation 5.0.”
Uthe iEducation 5.0 isincedise iMSU ukuthi idlale indima yayo kunjongo yelizwe yokuguqula
ezomnotho.
“Ukuze kufezwe lokhu, eminyakeni emine edluleyo sisebenze gadalala ukubumba umumo
wokuchwayisisa lokudala ulwazi olutsha oluzasekela intuthuko kwezenhlalakahle lezomnotho.”
Ugatsha lwezifundo Zobunjinela Lesayensi Yomhlabathi soluqale ukulungisa impahla entsha
eyisibonelo yokuthuthukisa igranite emnyama lusebenzisa imali evela Kugatsha Lwemfundo
Yaphezulu.
I-MSU ikhangelele ukuthi esikhathini esizayo, imitshina yokuquma, ukulolonga lokudweba igranite
emnyama izalungiswa endaweni yayo yokulungisa impahla.
Ugatsha lolu lusebenzelana lenhlanganiso zeSouth Africa leAustralia ekuthuthukiseni amatshe
elithium yeZimbabwe. Ihlola njalo ukusebenza kuhle kohlelo lokudweba amabalazwe kusetshenziswa
ama-drone okuzancedisa ukuvala isikhexe sokudwetshwa kwamabalazwe esiyisilinganiso se40%
elizweni.
Uhlangothi Lobunjinela Bezinsimbi solusungule impahla eyame kuthekinoloji ye-nano esetshenziswa
ukuthuthukisa okwenjiwayo. Okwakhathesi impahla le ihlolwa ukusebenza kuhle ngamankampani
okwemba akuleli aziwayo njengendlela yokusebenzisa impahla yakuleli endaweni yokuthenga
impahla phandle kwelizwe okuyinto emqoka ngaphansi Kweqhinga Lokuthuthukisa Ilizwe (NDS 1).
NDEBELE

USikhwicamfundo uMuzvidziwa uthe lonyaka iMSU ifake izicelo ezingamatshumi amane lanhlanu
(45) zokubhalisa Impahla Yobuciko Bengqondo ehlanganisela ilungelo lobunikazi, ilungelo lokuvikela
ukusetshenziswa kwempahla elungisiweyo, ilungelo lobunikazi bempahla entsha, uphawu
lwempahla kanye lendlela ethile yokubumba impahla.
Umumo weMSU wokudala okutsha usukhokhelele ekubunjweni kwamankampani agoqela iCulinary
Delicacies, iNerd-IQ, iMidlands Scientific, iReal Lego Bricks leHerbicure.
“Amankampani amatsha lawa agoqela ukusetshenziswa Kobuciko Bamakhompiyutha ekuphatheni
ulwazi lwamabhizimusi lokuwavikela, ukudla lokudla okwakha imizimba kanye lokulungisiswa
kakutsha kwamapulasitiki.
Umsekeli Wenhloko yeMSU uthe, “Amankampani amatsha asafukanyelwe endaweni yeMSU
yokusungula okutsha njalo aselungele ukulungisa impahla enengi njengalokho okwenziwa
emafekithali”.
Uthe iMSU yenze imisebenzi eminengi yokuncedisa umphakathi egoqela ukuphathwa kokufuywa
kwenhlanzi, ukweseka inhlanganiso yeNtengwe esesiqintini seBinga ngobuciko kanye lokusungulwa
kohlelo lukamakhalekhukhwini olweNational Blood Transfusion Services.
USikhwicamfundo Muzvidziwa uthe iNational Pathology Centre isisebenza kulandela ukuhlolwa
lokuphiwa isithupha sokusebenza yiHealth Professions Authority mhlaka 3 Lwezi njalo isilungele
ukutholisa usizo lwempilakahle olulohlonzi lwaphezulu Emhlubulweni wangeZansi.
Uthe iNational Pathology Research and Diagnostic Centre isebenzelana leNational Biotechnology
Authority isiqalise ukulungisa imithi eminengi yokuvikela imikhuhlane.
USikhwicamfundo Muzvidziwa uthe, “… ngithanda ukukhumbuza abaqede izifundo ukuthi
siqakathekisa ukusebenza ngamandla, ukusebenzelana ndawonye, ukwethembeka, ubuqotho,
ukuzipha umlandu, ukulangathelela ukwenza kahle, ukuzithiba kanye lokuhlonipha abanye.
Kasizimiseleni ukulandela lokhu lapho sisebenzela ilizwe lethu”.

Indaba le ihumutshelwe elimini lwesiNdebele yiMidlands State University National Language
Institute.

Comments are closed.