LOADING

Type to search

Provincial Newspapers The Times

Amatshumi amane lesithupha abantu bafa ngenxa yodlakela ezimulini kweleZimbabwe

Share

Abantu abangamatshumi amane lesithupha bafile lonyaka eZimbabwe kubangelwa ludlakela ezimulini,
lokhu kwethulwe ngamapholisa eZimbabwe.

Kubikwe ukuba phakathi kwezimfa ezingamatshumi amane lesithupha, abangamatshumi amathathu
lanye bebengabesifazana ikanti abalitshumi lanhlanu kungabesilisa. Ngomnyaka ophelileyo phakathi
kukaZibandlela loMfumfu, abantu abangamatshumi amabili lesithupha bafe ngenxa yodlakela ezimulini
lokunye okuhambelana lakho kutshengisa ukukhuphuka kwengxabano emakhaya.

Isikhulumeli Samapholisa izwe lonke leZimbabwe, Umsekeli kaKomishina uPaul Nyathi, uveze ukuba
ngomnyaka ophelileyo udlakela ezimulini lwakhokhela ezimfeni ezingamatshumi amabili lanye
kwabesilisa kanye lamatshumi amabili lesithupha kwabesifazana. Lonyaka, kube lokwehla kunani lesilisa
besiya kutshumi lanhlanu ikanti inani lesifazana elibulewe ludlakela ezimulini liphakeme.

Umsekeli kaKomishina, uNyathi, uqhubeke esazisa ukuba amapholisa ananzelele ukukhuphuka kwenani
lodlakela ezimulini lonyaka ngokuba kwethulwe amacala azinkulungwane ezilitshumi
lasitshiyangalombili lamakhulu ayisitshiyangalolunye lesikhombisa uma kuqathaniswa lenani lamacala
ethulwe nyakenye azinkulungwane ezilitshumi lasikhombisa lamakhulu amabili lamatshumi amane lane
Uthe, “Isilinganiso samacala azinkulungwane ezilitshumi lesithupha lamakhulu amane lamatshumi
amane lane ethulwe ngomama bemangalela obaba ikanti amacala azinkulungwane ezimbili lamakhulu
amane lamatshumi ayisithupha lantathu ethulwe ngo baba bemangalela omama.”

Lapho ilizwe liphakathi komkhosi wamalanga alitshumi lesithupha okukhankasela ukunanzelela ubulili,
ugatsha lwamapholisa eZimbabwe solukhuthaze umphakathi ukuba uxwaye zonke idlela ezingabangela
udlakela olweyeme ebulilini ngoba kukubi kumenzi wobubi, umahlaselwa Kanye lelizwe jikelele.

Iminyaka yonke kusukela ngosuku lwamatshumi amabili lanhlanu kuLwezi kusiya kusuku lwetshumi
kuMpalakazi uhlangothi lwamapholisa esifazana luxhasana leSARPCCO ekunanzeni amalanga alitshumi
lesithupha kusolwa udlakela olweyame ebulilini.

Amapholisa eZRP ethule ukuthi, “Nxa kuthe kwaba lengxabano, umphakathi ukhuthazwa ukuba
usebenzise indlela ezilokuthula ekulungisiseni ingxabano, ngedlela ezifana lokwelulekwa, Ukudinga
umuntu wesithathu ongathathi uhlangothi ekulungisiseni ingxabano loba ukwehlukana
okwesikhatshana”.

Indaba le ihumutshelwe elimini lwesiNdebele yiMidlands State University
National Language Institute.