Ziyanda inhlelo zabontanga

SIZHUBANE – INHLLANGANISO ebona ngabasakhulayo Ministry of Youth Development,
Indigenisation and Economic Empowerment ibambane logatsha lwe EmpowerBank iyethekelele
ontanga ensukwini ezedluleyo esigabeni sikaWard 14,  lezinhlanganiso behamba ngohlelo
olukhangele ukuthuthukisa abasakhulayo ngokubaphathisa ngemali ukuze benelise ukuziphilisa
ngokwenza amabhizumisi amancane. .
Embuthathanweni oqhutshwe esigabeni seSizhubane eGuyu Vocational training centre
obekubuthene ontanga  besigaba sikaWard 14, uNkosazana Sichinile Maseko  okhulume emele
ugatsha lwe EmpoweBank uthe, 
" ibhanga leEmpowerbank lasungulelwa ontanga ukuze libaphathise ekuphileni ,ontanga
bavumelekile ukuthola Imali yokweboleka (loan) ukuze baqale amabhizimusi lokunye
okungabancedisa."
Unkosikazi Deligence Dube omele ugatsha lwabatsha olwe Ministry of Youth Development,
Indigenisation and Economic Empowerment ukhuthaze ontanga ukuba bangasaleli emuva
kulezonhlelo ngoba zihlose ukuzophathisa wonke untanga wesigabeni.
UCouncillor ka Ward 14 uMnumzana Phineas Maphosa ubonise ukwemukela loluhlelo esigabeni
sakhe lapho ethi lithuba elihle kwabatsha .Uqhubeke wathi uzasebenza gadalala ukuze leli lizwi
lifike endaweni ezinengi ukuze ontanga baphakanyiswe ngobunengi babo.
Omunye wabontanga uLuckymore Sibanda obekulowombuthano ukhanye elokujabulela
loluhlelo lapho ethi loluhlelo luzabaphathisa ekuphileni nxa bengaqhuba kuhle imisebenzi yabo
Kanye lamabhizimusi abo.

Linile izulu kodwa akuthembesi ntshintsho emasimini

Ngu Mpokiseng Sibanda
DOMBO – ZIJABULE zaba manzi nte izakhamizi zikaWard 15 ngemva kokwamukela izulu
eline ngemvimbi emalangeni  endaweni ezehlukeneyo okubalisela iNkalange, Thibeli, Maphula,
Zwabagwamba, Selonga lakoMbuzimbili ezigabeni zika Nduna uMarupi.
Lanxa nje bethokozelele ukuna kwezulu, inengi labalimi lithe sebebongela amanzi okunatha
lawotshani bezifuyo ngoba besekulenkinga.
Ekhuluma lentatheli yomsakazo kazulu iNtepe Manama Community Radio unkosazana
Sibongile Ncube uthe,
"Ngemva kwesikhathi eside kangaka izulu lahamba izilimo zatsha okutshengisa ukuwa
kwesivuno kodwa selibuye lavuselela okokuthi sesizaqala ukudla ihlobo.
 
Umumbu lamabele akusavuki kodwa izilimo ezinjengabo ndumba, amazambane, amakhabe
kanye lamakhomane sokuyaphumuza isinkwa lamaqebelengwane endaweni yetiye," kubalisa
unkosazana Ncube.
Kuviki edlulileyo umlimisi wesigaba wesigaba wabhoda ngohlelo lokuhlola izilimo (crop
assessment) lapho abalimi abakhale kuye ngendlala.
"Mama mlimisi uyabona kubi lonyaka emasimini kudinga uhulumende ukuba asize sibili ngoba
kunzima kakhulu okwesimo.
Indlala izadlalela phose kuwo wonke amaguma kule iward",kutsho omunye wabalimi ongazange
athande ukuziveza ngegama.
Umama uElizaberth Ndlovu yena ubongele izifuyo ngokuna kwezulu.

"Indlala eqondana lomuntu ingcono kakhulu ngoba esenelisa ukuziphandela kumbe ukuthenga
emavinkilini kukanti izifuyo zona ziyaphandelwa.
Ukuna kwezulu leli kuzavuselela amadlelo njalo kwengeze lamanzi ezifuleni izifuyo zethu
zisinde kule indlala esibhekane layo".
 

Benza ilambazi ngamacimbi kuWard 15

DOMBO – lNHLANGANISO yeSouthern Alliance For Indigenous Resources (SAFIRE)
iyaqhubeka ngokuphathisa abalimi esigabeni sika-Ward 15 nanko phela sebelungise ilambazi
ngamacimbi, elibizwa ngokuthi yi- Manutro.
Ilambazi leli, okuyisiqalo kwezokudla kuleli, kubikwa livunyelwe ngokusemthethweni lugatsha
lwezempilakahle lokondliwa kuhle kwabantwana kuHulumende. Ilambazi leli lilungele ukudliwa
khonapho khonapho ngokutsho kukaMnumzana Lesley Macheka.
Ilambazi leli, ngokuchasiswa yi-University of Zimbabwe, lenziwe ngesawudo,
itshukela,umkhomo,impuphu yamabele kanye lempuphu yamacimbi.
Ekhuluma lentatheli yomsakazo kazulu iNtepe Manama Community Radio, uMnumzana
Macheka uthe baphakathi kokukhulumisana logatsha lwezemfundo ukuthi abantwana bathole
lelilambazi lamacimbi.
Uthe bahlose ukuba indawo ngendawo izimele ithole leli lambazi lokuthi abantu bathole
ukuzinceda empilweni ngokusebenzisa imvelo.
“Leli lambazi lizaguqula impilo zabantu ngoba lilomsoco njalo yakha umzimba.”

UMnumzana …. Mathuthu ophuma kugatsha kweForestry Commission,  elikhangele
ngokulondolozwa kwezemvelo uveze ukuba bayathokoza ngokwenziwe ngabalimi.
Umgcinisihlalo wabalimi abakuphurojekithi yeTsoranang uMnumzana Pray Moyo uveze
injabulo ngokwenziwa kwelambazi ngamacimbi.
“Balethe injabulo emangalisayo abenhlanganiso yeTsoaranang ngokwenza ilambazi
ngamacimbi,” kutsho uMnumzana Moyo.
UNkosikazi Grace Moyo ohlala kulindawo uthe kuzabaluleka ukuthi abalimi bengathengisi
wonke amacimbi.
“Nxa kuvuma, kumele sidinge wonke Amacebo wokwenza ukudla okutshiyeneyo ngamacimbi
la, singawathengisi wonke. Asisebenziseni esilakho kwezemvelo njengesigaba, sithuthukise
impilo zethu.”

Read Previous

Ufe egijima kuma sports esikolo

Read Next

Police to set up sub-station to curb stock theft

Most Popular